as seen on TV

2003-06-09T22:19:00.000+03:00

Leidke mind poest.

2003-06-02T21:33:00.000+03:00

Teie ikka veel siin? Minge koju.

2003-05-26T19:40:00.000+03:00

Palun astuge tagasi.

2003-05-21T12:37:00.000+03:00

It was fun while it lasted.
Nägemist.

2003-05-21T10:05:00.000+03:00

Erki Hyva tegutseb jälle. Sedapuhku raamatumyyjana Barclay pargi juures. Või tea, kas ta nyyd just otseselt myyb seal midagi. Igatahes, tema kauneim etteaste, mille tunnistajaks ma olen olnud, leidis aset möödunud suvel. Siis seisis ta Ylikooli tänaval Postimehe akna all sooja suvevihma käes ja esitas "Halleluujat" Händeli "Messiasest". Kui lõpetas, kummardas pidulikult.

2003-05-20T21:47:00.000+03:00

Ma ei oskagi oma äsjasele kogemusele pealkirja panna. Kas "Orpheus laskus põrgusse" või "Käisin paralleelses reaalsuses". Igatahes, korteriyhistu koosolek oli midagi ennenägematut. Koosolekule kutsuti 56. maja saali. Tegelikult oli tegemist keldriruumiga, millest vaid kolmandik oli valgustatud ja mis lõhnas ärevalt kohupiima järele. Otsaseinas oli väike luuk ja sildike "Alati maitsev ja värske piim". Lauale oli laotatud valge kardin. Pidulik. Pime, aga pidulik.
Koosolekut juhatama valiti Toivo, sest parem ikka, kui mees, eks ole. Ja protokollima hakkas Tiiu. Sõna anti yhistu esinaisele.
Esinaise esimene lause algas kl 19.15 ja lõppes millalgi, kui ma jälle teadvusele tulin. Sõna mudakoguja jäid meelde. Põhimõtteliselt rääkis ta nagu seksiabi mees Kreisiraadiost, mul oli paar korda tahtmine öelda, et vabandage, ma ei saa mitte midagi aru, aga hoidsin ennast tagasi, sest see oli minu viga, et ma diskursuses ennast tugevana ei tundnud. Näiteks närviline mees minu kõrvalt sekkus juttu korduvalt: "Teil on B-grupi pädevusega elektrikku vaja! Voilaa!" Tasapisi võtsid teisedki tuurid yles. 38. korteri naisterahvas, kellel akna kohalt vett jookseb, hyyatas dramaatiliselt: "Ma olen nõus mõned kuud rohkem maksma, et saaksin yhe öögi rahulikult magada."
Minu majas on 55 korterit. Kui uskuda elanikke, siis järgmise suurema tuulega on põhiliselt varemed. Hirm hakkas. Ega mu oma rõdugi väga kindlalt maja kyljes ole. Aga kuna yyrivõlgu on kogunenud 50 000 kanti, siis remondiraha pole.
Muide, meie yhistu public enemy nr 1 on Rain Muuga. Kui te teda näete, öelge, et ta yyrivõla ära maksaks. Ma ei taha kodutuks jääda!

2003-05-20T17:10:00.000+03:00

Ma ei saa aru, mis lahti. Euroopast lausa sajab tööpakkumisi. Kirjastaja K helistas ja teatas, et Brysselisse otsitakse eurotõlkidele eesti keele õpetajat.

2003-05-20T16:14:00.000+03:00

Kauge kirjasõber Krahv!

Et kõik jne (vt Jaan Rannapi teoseid), kuidas Henrik andis mulle URLi hypnoia.blogspot.com ja kysis: "Sina tunned neid meediayliõpilasi, kes see võiks olla?" Ei mina teadnud. "Aga see moravius.blogspot.com?" Mina ikka ei teadnud. "Aga tee endale ka bloog, see on lihtne." "Ei tea, kesse loeks seda?" "Noh, mina," ytles Henrik. Hea kyll, ma siis võiks ju tõesti kaaluda...
Samal ajal lugesin teiste omi. Selline subkultuur siis. Mõned tuttavad. Mõned oletatavad tegelased. The usual and unusual suspects. Ajavad igaüks oma liini (autod-juura-Viini koolkond-pohmell), aga samal ajal on juba tekkimas omavahelised suhted nagu Kihnu saarel või vangilaagris. Kõrvalt tore vaadata. Kas ma sekkuksin? Nääh, parem mitte. Ma teen salajase bloogi. Ma olen ju kunagi online-päevikut pidanud, varalahkunud Mega.ee-s, asi mul siis heietada ei ole. Paljuke inimesi seda ikka lugema satub, internet suur ja lai. Ja oi kuidas eksisin, sest edasi läks juba imeliku kiirusega. Henrik pani mu oma loetavate bloogide nimekirja, Pets mainis oma bloogis ära ja Teller riputas mu hall of fame'i. Siis panin kommenteerimisvõimaluse ja trackeri ja natuke jahmatasin kyll, aga kogusin ennast.
Kole tobe on ainult näiteks Erkist ja Tarist mööda käia ja mõelda, mis siis saab, kui ma nyyd ligi astun ja ytlen: Muide, mina olen siis nyyd see Polaarkaru. Ja vaadata, kuidas nende pilkudes arusaamatus vaheldub... jah, millega see vahelduks, seda ma vist teada ei tahakski.

Ikka Teie alandlik teener,
P. Karu

2003-05-20T13:13:00.000+03:00

Ikka veel tulevad mulle postkasti Greifswaldi soomlaste ja nendele kaasatundjate Stammtischi kutsed, kuigi olen juba eelmise aasta jaanuarist kodus tagasi. Ja millegipärast on mul raske kirjutada ja öelda, et olge nii kenad, võtke mind nyyd listist välja. Sest mulle meeldib see hetk, kui ma järjekordset kirja näen ja meelde tuleb Roxy-nimeline keldriõllekas ja tyybid, kes sinna kogunesid. Ja kogu see Kirde-Saksa ylikoolilinn, kus keskuses on kõrvuti Kala ja Johann Sebastian Bachi tänav. Ega ma ei tahaks seal linnas elada enam, seda mitte. Aga mingi selline jõnks käib läbi. Kui ikka oleks sinna jäänud... Mida ma siis praegu teeksin?

2003-05-20T12:10:00.000+03:00

Nyyd on mul ikka mõõt täis. EPLis on uudis, et Valgas leiti jõest inimlooted. "Valga kriminaalpolitsei komissari Andres Saaroni sõnul pole nad veendunud, et see, kes looted ära viskas, on Eesti elanik, sest kilekott, kuhu looted peideti, kannab lätikeelseid kirjasid." Ja kohe all on bänner: " Loogiline lahendus. Eesti Posti kullerteenus nyyd kolmes Balti riigis."

2003-05-20T11:46:00.000+03:00

Aasta on 2003. Räägib poptäheke.
Kui sulle võimaldataks ükskõik millise kuulsusega suudelda, kes see oleks?
Newmetal ansambli Incubus põhilaulja Brandon Boyd on väga kena mees. Mulle meeldib raju muusika väga. Nende laulusõnad on vahvad, näiteks sellest kuidas ta käelaba surnud oli, nõelad torkisid. Need annavad mõtteainet. Ma tahaksin oma lauludesse ka samamoodi mõttetera sisse torgata.

2003-05-20T11:36:00.000+03:00

Lihtsalt niisama, väikeseks vinjetiks. Aasta oli siis 1998 ja noored kirjutasid sedasi:

Minu teadmiste kohaselt on ajakirjandus üks massimeedia alaliik. Põhiliselt peaks ta väljenduma kas ajalehtede või ajakirjadena. Niisugune arusaam ajakirjandusest, peaks olema igal vähegi mõtlevalt inimesel. Minu arvates ongi igasugused ajalehed ja ajakirjad, eelkõige mõeldud inimestele.
Õpetlikest ajalehtedest saavad inimesed lugeda, kuidas süüa teha või siis millal kartuleid või ükskõik mida, maha panna.
Kõige halvem on minu arvates see, et tihti ilmub ajakirjanduse väljaannete veergudel lugusi, kus mustatakse teadlikult mõnda inimest ja sageli on arvamus persooni suhtes objektiivne.
Liikudes nüüd sujuvalt vaimsuse kui protsessi juurde, näen enda mõtetes pimedust, kuna see ei ole eksisteerimise tingimus.

2003-05-19T15:10:00.000+03:00

Värske Üliõpilasleht jagab teavet.
"Terviseuuringute alusel on paika pandud piir drink'ides (üks drink = umbes 40 cl-i kanget alkoholi), millest edasi muutub joomine juba tervist ohustavaks. Harro sõnul ei ole üldiselt naistele kahjulik üks ja meestele kaks drink'i päevas."
Nagu selgub, on minu tasakaalustatud dieedist seni puudunud igapäevane tervislik pudel viina.

2003-05-18T16:54:00.000+03:00

The most inscrutably pointless picture of the year so far, The Happiness of the Katakuris (directed by the prolific Miike Takashi, best known for The Audition ) is a musical comedy about a family of Japanese weirdos running a rural hotel where the hapless guests invariably end up buried in the surrounding fields. One victim poses as an American naval officer who claims to be the nephew of Queen Elizabeth. The numerous jaunty numbers sound like Andorra or Liechtenstein entries for the Eurovision Song Contest.

Seda filmi mina pean nägema.

2003-05-17T12:31:00.000+03:00

Keskkond või geenid? Keskkond ja geenid!
Arutlev kirjand teemal "Miks meil nii palju blooge on"
Allakirjutanu arvamuse kohaselt on sellel kaks põhjust, tehnoloogia areng ehk keskkond ja eestlaste rahvuslik iseloom ehk geenid.
Esiteks tehnoloogia areng on toonud kaasa selle, et isegi minusugune saab suhteliselt lihtsalt ja ilma html ja muu sarnase nõiduseta juttu yleilmsesse arvutivõrku paisata.
Teiseks. Kyllalt suur osa eestlastest näib kuuluvat inimtõugu Homo sapiens Xeroxii - kopeeriv inimene. Kirjanikud töötavad koopiakirjanikena. Eesti hititabelis saavutab kõrge koha lugu "Las mina proovin siis ka". Eurovisioonist ja Eesti Nokia otsimisest ja aastapäeva paraadidest ma ei räägigi. Seega mina, suht puhas eestlane (1/8 setut isa poolt) ei saagi teist moodi käituda. Geenid! Alalhoidliku naisterahvana ei saa ma Steven Pinkeri kombel nähvata: "Ja kui Teile, geenid, see ei meeldi, siis minge hypake järve!"
Kokkuvõtteks ytleksin, et blogin, järelikult olen olemas.
P.S. Muide, kirjand emakeele riigieksamina tuleb hävitada.

2003-05-16T21:34:00.000+03:00

Why does the dog lick his balls? Because he can.
Vastus kysimusele, miks bloogida.

2003-05-16T18:44:00.000+03:00

Nii. 13. peatykk loetud, 7 veel. Aga nyyd välja kõndima, sest muidu saabub rannahooaeg minu jaoks 2004. aasta jaanuaris. Liikumine on naise tervise ja ilu pant.

2003-05-16T18:21:00.000+03:00

McQuailist (töötan, tõepoolest, töötan) leidsin lause "Lisaks sellele püüab fiktsiooniline meedia auditooriumi ligi tõmmata, kasutades oma lugudes ülemääraselt tegelasi, kes elavad huvitavat elu ja on rikkamad, nooremad, moodsamad ja ilusamad kui auditooriumi keskmine liige (Martel ja McCall 1964)." Jälle tõestus, et Eestis yleilmsed tõed ei kehti. Võtke "Vremja" või "Vanad ja kobedad". Kus on noorus, ilu, rikkus ja huvitav elu?

2003-05-16T16:13:00.000+03:00

Uitasin natuke Hollandi bloogimaastikul. Et kas seal kah igayks vaimu välja valab. Kaunis igav värk. "Tere mina siin. Mul ei olegi nagu midagi rääkida, koristasin just tuba ja leidsin jahutuskasti, mis oli seal toidujäänustega eelmisest suvest saadik seisnud." Siis mõned Henriku pildibloogi kloonid, näiteks Punamütsikeselt. Et mis ma siis ykspäev tegin. Ja siis veel yks, aga juba kunstikavatsuslikum.

2003-05-16T14:16:00.000+03:00

Käisin ostsin Sirbi, et vaadata, kas minu ja salanõuniku artikkel on juba sees. Ei olnud. Ilmaasjata sain märjaks. Sirbis kirjutab Garshnek "Coronidest", et "siis tuli täispööre puhtakujulisse Steve Reichi laadis minimalismi". Ma ju ytlesin seda ammmmu, et Reich jt. Hakkan õige ise muusikakriitikuks. Üldse kirjutan Sirbi ise täis - olen ju peenetundeline ja tolerantne nagu Vaapo Vaher ja selge mõtlemise ja stiiliga nagu Aarne Ruben ja kyllap võin ka "häädest raamatutest" jahuda nagu Jyrgen Rooste. Mati Unt võib jääda.
Mirroris räägitakse seksi ja vägivalla vahepeal surevatest keeltest. Mis on kuidagi moodi ka muidugi seksi ja vägivallaga seotud, aga ei hakkaks vist pikemalt arutlema. "There have been success stories. The last official Cornish speaker died in 1777 but there are now 3,000." Viimane ametlik korni keele rääkija. Edaspidi olid mitteametlikud, põrandaalused rääkijad ilmselt.

2003-05-16T11:50:00.000+03:00

Vihmapladin akna taga on iseenesest ju tore, kui "ei ole just õue-spetsiifilisi plaane", nagu selle kohta ytleb Kristjan.

2003-05-16T11:24:00.000+03:00

Toomingad õitsevad.
Isegi 31. liini bussijuht arutas noore sõbraga seda teemat. Täpsemalt käis debatt selle yle, millal toomingad kõige paremini lõhnavad.
"Ma käisin täna hommikul ujumas. Ja vat siis pärast, linnud laulsid, vat siis oli kõige parem."
"Noh, ma jälle mõtlesin, et siis kui ujud, et siis lõhnavad niimoodi tead."
Võta ennast koomale, Jaan Kaplinski.

2003-05-15T23:00:00.000+03:00

VH 1 näitab 70. aastate parimaid hitte. Väga armas. Võib-olla mitte just maitse kõrgaeg, mis riietusse puutub, aga musoon on ju igati groovy, baby. Kui ma 70. aastaid oma nahal yle elasin, siis tuli paraku raadios kõlavate vikerviisidega läbi ajada. Tädi mäletamist mööda yritasin ma tol ajal inimvõimete piire yletada ja helikõrgustes nahkhiirtega võistelda, nii et paratamatult muutusid kõik hitid minu esituses suhteliselt piinarikkaks. Aga tundub, et emal tekitasin ma sellega tingitud refleksi - ta on laste lauluvõistluste andunud vaataja ja mida kõrgemalt lapsukesed huilgavad, seda tõenäolisemalt kostuvad ema suunast vaimustusohked. Aga ma usun, et ta teab - mina omal ajal oleksin neile kõigile oktaviga ära pannud.

2003-05-15T15:14:00.000+03:00

Vaat kus lugu. Microsoft Word ei tunnista ladina keelt. Kuidas ma siis teada saan, miks mõnes kohas on hiemps ja formonsa ja teistes kohtades hiems ja formosa ja kumb õige on?

2003-05-15T14:30:00.000+03:00

Eile oli selline imelik päev, higine ja soe nagu lõunaosariikidele kohane. Õhtune Emajõe delta blues Jääääre kontserdil kordas teemad yle ja saatis melankoolselt öhe. Täna aga siis hammustab realiteet jälle. 15 minutit kuulsust ja tähelepanu on möödas. Karge ja põhjamaine elu alaku taas. Tänan kõiki, kes mind pärgade ja lilledega kaunistada tahtsid.

2003-05-15T01:03:00.000+03:00

Ma ei oleks arvanud, et ma siin kunagi mõne ilunõuannete rubriigi lingin, aga olgem ausad, markerite kasutamine lauvärvina ja kirjaklambritest soomussärgi punumine väärivad tähelepanu, teine võib-olla koguni järgimist.

2003-05-15T00:27:00.000+03:00

Jäääääääär. Mulle meeldib. Ikka. Selline Tartu bänd ju. Pagan. Noorus tuli meelde. Vasakule ära keskea kriisi põdema.

2003-05-14T17:25:00.000+03:00

"12 korda päevas pole mingi vaev! Eesti rekordpeenise omanik räägib oma kogemustest."
"Mõnus. Kiire. 12 korda päevas. Tallinki autoekspress - kindel tee Soome."
SL Õhtulehe esikylg. Sõnu polegi vaja.

2003-05-14T16:48:00.000+03:00

""Wake up. Naiivseid mälestusi ajaloost" on teos, milles kujundlikkus ja fakt, tõde ja iroonia on põimunud ühtseks nägemuseks meie lähiminevikust, aastaist 1987-1988." Mart Laar.
""Wake up" on päris lõbus lugemine." Polaarkaru.
"Wake up" on ysna arutu pealkiri. Idem.
Yllatus-yllatus, "Pealkiri ja käsikirja konsultatsioon Urmas Ott".
"Ummi, aga kuidas me sulle maksta saame? Sa ei tee ju midagi? No hea kyll, teeme nii, et sa mõtled yhe pealkirja välja näiteks. Siis me saame nagu selle eest sulle honorari anda. Ummi! Ummi? Ärka yles nyyd, hei, wake up, man! Oh, selle panemegi: Wake up. Aitäh."
Raamatutest rääkides. Südametunnistuse piinad MCQuaili massikommunikatsiooni teooria tõlke toimetamatuse pärast on viinud selleni, et Peeter Vihalemma nähes siban kiiresti peitu nagu prussakas. Mul on õnneks see eelis, et ma näen paremini kui tema, näiteks tänaval saan vastassuunas põgeneda, aga kui ikka peahoones vastamisi satume? Tööle, tööle, kurekesed.

2003-05-13T16:16:00.000+03:00

Nii. Meiliaadressi panin ka, et kui keegi tahab minuga mitmuse osastavast rääkida või muudest intiimsetest asjadest, siis ei pea seda kõigi silma all kommentaarides tegema.

2003-05-13T11:50:00.000+03:00

Ahjaa, mängus "Spot the blogger" tegin ma eile duubli, vist. Kell kuus, Tõnissoni platsil, Krahv ja Tari, no?

2003-05-13T11:02:00.000+03:00

Laena mulle akut, Vanemuine. Jah, kui majapidamises on kaks enamvähem ühesugust läpparit, millest yhel aku surnd peaaegu, ei ole selline lause hommikul kl pool kaheksa sugugi võimatu.
Kõigi haiguste ravi, õigemini ennetust pakub Keskerakonna häälekandja. Ravumid ju nii kallid kõik, kui Oviir enam sotsiaalminister ei ole, ei jäägi muud yle, kui hingamisharjutustega asja parandada.

2003-05-12T22:06:00.000+03:00

Ylikoolitulistamise järg. Arhitektuurikriitikud Clevelandi politseist kurtsid, et Frank Gehry projekteeritud maja olevat ikka väga ebasoodne mõrtsuka tagaajamiseks, sest nurki nagu polegi, mille taga passida. Tõsi ta on, maja meenutab väljast plahvatavat prygikasti, ega seeski asi saa õigem olla.
Asja irooniline kylg on selles, et eile öösel lõpetasin Golemani raamatu "Primal Leadership" tõlke ylelugemise, kus Weatherheadi juhtimiskooli (kuulub Case Western Reserve'i ylikooli juurde) magistriprogrammi kiidetakse, sest seal koolitatakse ka emotsionaalselt intelligentseid liidreid. Tulistaja Biswanath Halder oli selle programmi läbinud. Aitas see, jee.

2003-05-12T21:28:00.000+03:00

Sygav hämmeldus tabas meid siin uimases Tartus. Kui polaarkarude pere teise liikme postkasti kukkus meil, et tema vanas ylikoolis USA-s käis mingi maniakk kahe pyssiga ringi ja tulistas ettejäänuid, oli polaarkaru II sellest kyll väga nördinud, aga lähemalt ei uurinud. Aga kui uudises kõlasid sõnad "endine yliõpilane", "India päritolu", "tema kodulehekyljelt eemaldati materjali", hakkasid tal peas kellad helisema. Tõepoolest, oligi endine kursavend, kes juba kaugel 1998. aastal kurtis, et tema kodulehekyljelt on midagi ära kustutatud, tema elutöö vms. Kuna ta kohtuprotsessi kaotas, otsustas ta siis ameerika moodi õigluse jalule seada. See, kellele kuulid aga määratud olid, jõudis majast juba jalga lasta. Surma sai täiesti juhuslik 1. aasta yliõpilane. "Nyyd on mul siis tuttav random shooter," nentis polaarkaru II nukralt.

2003-05-12T10:08:00.000+03:00

Silt 43. korteri uksel (seal elab Õie, pimeda akordionisti ... sõbranna).

"Vaalja.
Pro. Maimu. Palun tulge kella 6-uueks Õie ema juurde. Väli ukse good on c2459x."

Mis inimesed minu trepikojas ikka elavad???

2003-05-11T00:08:00.000+03:00

Mõned asjad lähevad ajaga paremaks. Mõned inimesed kah. Tundmatute inimeste fotosid on niii tore vaadata.

2003-05-10T19:03:00.000+03:00

Kui ma natuke enne yhte kaubahalli juurde jõudsin, seisis Ristiisa pubi aedikus Gunnar Graps bändiga ja rokkis. Rahvas vaatas niisama juhmi näoga, ainus kaasaelaja oli lõbus asotsiaal, kes esitas ka tantsunumbri, millesarnast näeb tavaliselt Woodstocki festivalil tehtud dokumentaalkaadritel. Põhimõtteliselt kahju. Sest Graps, nagu öeldud, rokkis tõesti täiega.
Umbes poolteist tundi hiljem oli yleriigiliste päevalehtede peatoimetajate kontsentratsioon Wilde terrassil uskumatult suur. Postimehe patrioot Klaas luges oma peatoimetatud lehte. Teine, tundmatuks jääda soovinud, rääkis elust, Eurovisioonist ja oma lehe tuntumatest lugejatest. Mõlemast tuntud lugejast. Muudest kuulsustest oli näha veel Estvokaali grand prix võitjaid aastal ... oh jumal, no millalgi võitsid, preili Koiksonit ja härra Postit, kelle koha pealt arenes vestlus, kas tegu on barokistaari või lihtsalt barokk'n'rolli elustiili esindajaga. Võimalus barokipeer jäi pakkumata.

2003-05-10T11:47:00.000+03:00

Käisin eile tshehhi pseudobarokkminiooperit kuulamas. Jah, umbes pool tundi ainult kuulasin, sest ei julgenud yles vaadata. Istusin esimeses reas ja lauljad olid harjumatult lähedal. Lõpuks võtsin julguse kokku ja kinnitasin pilgu tshellomängijale. Parem hakkas. Aga asi võttis lõpuks tuurid yles ja lõppes aplausitormi ja sonoorsete braavo-hyyetega (minu arust Taisto Noore suust, aga ma ei saanud ju seljataha vahtima hakata). Kananahatesti läbis muusika edukalt, seni kuni aju mingit seisukohta võtta oskas, oli keha juba aru saanud, et jep, mõjub. Muusika iseenesest oli selline vaese mehe Steve Reich või Michael Nyman, nii et kogu yritus jättis mulje Greenaway filmi soundtracki harjutamisest kylapulmas, kus on käepärast paar viiuldajat ja synt. Sopran oli aga mingi loodusime, ma oleks tema kõrist röntgenipilte tahtnud. Kuna bändi filosoofia on, et mingi vibrato ja trikkidega jamama ei hakka, tegi ta sirgeid, kõrgeid ja säravaid noote, millega saaks kergemaid kirurgilisi lõikusi sooritada. Pealtnäha pingutusteta sealjuures. Rohkem energiat kui autokastitäies Batterys oli selle yritusega õhus. Ja nagu barokisõber IP yles-alla keksides kinnitas, just selline peabki barokk olema.

2003-05-09T17:27:00.000+03:00

The Olympic committee were concerned about athletes performing on drugs. Allikas - inimesed, kes armastavad veebi.

2003-05-09T14:44:00.000+03:00

Lõppegu autistielu. Kommenteerige, minugipoolest.

2003-05-09T12:29:00.000+03:00

Ma pean ikka julguse kokku võtma ja minema endale uut yleriiet otsima. Vana jopega, mille ma kunagi 10 kuldna eest Hollandi kaltsukast ostsin, ei ajaks hea stilist enam koera ka välja.

2003-05-09T11:32:00.000+03:00

Kuna sekretär võtmega kusagil maja peal oli, tutvusin ukse taga tööpakkumiskuulutustega noortele eesti fillidele. Karksi-Nuia gümnaasium näiteks pakub neile võimalust almanahhi ja koolilehe tegijaid juhendada. Fyysikaõpetajale esitatakse hoopis karmimad nõudmised. A. Ta peab lapsi armastama. B. Suutma oma ainet huvitavalt õpetada. Mis siis ilmselt eesti keele õpetajale pole sugugi kohustuslik. "Oh kuidas ma teid kyll vihkan, te väiksed värdjad," ytlevad nad klassile tervituseks. "Jätkame sealt, kus viimati pooleli jäime. Mitmes salm "Kalevipojast" meil täna pidi peas olema... Oh, mis ma räägin. Teil pidi peas olema. Paberid välja ja kukkuge kirjutama. Ma lähen joon ennast senikaua bussijaama baaris täis ja kurdan bussijuhtidele oma saatust. Kuidas ma neid kyll kadestan, nemad sõidavad siit ju minema." Kunagi rääkis meile Eduard Vääri, et oma tulevast tööpaika, eeldatavasti mingit Eesti alevit, tuleb valida kalmistu järgi, kuhu soovite kord maetud saada. Ilmselt ei tulnud talle pähegi mõte, et perspektiiv 40 aastat yhes koolis tööd rygada tundus meile tollal niigi rohkem elusalt matmise moodi. Kas kirst langetatakse savisesse või paesesse pinda, näis selle kõrval tõesti tyhise formaalsusena.

2003-05-08T22:32:00.000+03:00

Irakere "Concierto para Metales". Havanna konservatooriumi puhkpilliosakonna lõpueksam.

2003-05-08T22:26:00.000+03:00

Kuidas ma loobusin 3200eurose kuupalgaga tööst. Ma arvan, et ma hakkan seda veel endale etteheitvalt meelde tuletama.

Minu kiri Euroopa Liidu ametlike dokumentide kirjastuse personaliametnikule. Varjan hoolikalt fakti, et ma olen lihtsalt padulaisk.

Dear Mrs Simes,

I promised to call you about my decision. I'm afraid it is negative -
there are several personal reasons, but also some professional ones. First
and foremost, I'm afraid that I am not professional enough. Yes, I have
proof-read several books, but I had a lot of time to do it and it was
mainly linguistic mistakes I was after. Also I am not really familiar with
computer programs that the proofreaders in OPOCE use. It would take some
time to get used to them and that would mean a lot of stress and probably
a job not so well done.

So, as flattering as the offer was, I can not accept it. I hope you'll find candidates who'll suit better.

With all the best wishes,
K.

Personalitöötaja vastas.

Dear K,

Thank you for informing us. It is true that the work does demand quite
some computer knowledge. I think, however, that you should know that your
result at the proofreading test was indeed very good. I hope that it
means, anyway, a lot of personal satisfaction to know this.

Thank you again for your interest and for your explanation to your
decision. I wish you best of luck in your future career plans.

Kind regards,
Anette Simes

Tjah, I can, anyway, get no satisfaction.

2003-05-08T14:37:00.000+03:00

Kirjutasin eurotädile meili. Et palun vabandust, aga ma ei tunne end olevat ylesannete kõrgusel. Kyllap leiate kellegi parema. Syda on kohe palju kergem.
Aga muidu on meil täna tähtis päev. Pildi sisse minek. Või pildi välja tulek. Või midagi kolmandat "Kunstikanali" repertuaarist. Emeriitprofessorist sai valmis portree, mida Ago Kynnap nimetas kunstniku poole pöördudes "pallaslikuks, ma loodan, Jyri, sa ei solvu". Modell rääkis, et tore, et ta sai oma kujutise sisse minna. Kuna meile pole see osaks saanud, ei osanud ka keegi arvata, mida see võiks tähendada. Kunstnik rääkis, et portreteerides tekib kahe maailma interferents. Ja et vasaku silmaga näeb ta sooja koloriiti ja paremaga kylma. Portree oli ta vist rohkem kinnisilmi maalinud. Ei, taat on äratuntav, kui oled temaga juba yle 15 aasta tuttav nagu mina. Ainus häda on selles, et tal on selline inglise verekoera kurb silmavaade maalitud, et kui ma peaksin selles ruumis kaua viibima, tuleks pisarad iseenesest silma. Tegelikult on ju tegemist igati laheda vanaonuga, kes rääkis keeleajaloo kõige hullematest häälikunihetest ja sibilantide reduktsioonist nii särasilmi, nagu oleks tegu maailma kõige lahedama asjaga. Iga mees ikka ei oska sõnast "sulg" uurali algkeele varianti 'tuxli' tuletada, sealjuures x tähistab tundmatut konsonanti. Jaah, olid ajad.

2003-05-07T16:58:00.000+03:00

Postimehe töölissöökla arve lõppu on trükitud lause "Tulge uuesti!" Come again?!?!

2003-05-07T15:40:00.000+03:00

Tegime sõbrannadega (jah, võib vist nii öelda) maha, et "Aidat" kyll vaatama ei lähe. Kui ikka on juba kord perfectly good ooper, no miks tast siis nyyd veel muusikal vaja valmis väänata on. Siinkohal tuleb mulle meelde, et ma pole kyll ka ooperivarianti kunagi viitsinud tervenisti ära kuulata. Barbar olen, barbar. Andke mulle koomikseid ja kinu. Aga hoiatage teinekord, näiteks, et "Inimene, keda polnud" ei ole komöödia. Talumatult kurb film oli. Nii magusvalusalt pateetiline soundtrack. Beethoveni klaverisonaatide noodid peaks kusagilt otsima ja neid aeglaselt kobistades mängima hakkama. (Okei, "Kuupaistesonaadi" algus jääb välja, sest sellest sai juba lastemuusikakoolis kõrini) Aga teisi aeglasemaid ja kurvemaid osi klimberdaks kyll mõnuga. Vanainimesed keeraks gaasi lahti, kuid tuld ei süütaks, naabrid alaealiste lastega koliks minema, sest nad ei taha, et järeltulijatest kasvaks depressiivsed luuserid. Ja siis võiksin ma rahus Rammsteini edasi kuulata.

2003-05-07T15:01:00.000+03:00

Luksemburgi lihapottide juurde minejat minust ikka ei ole. Pappi saaks ohtralt, seda kyll. Aga ma peaksin 7 tundi 30 minutit päevas tehnilist korrektuuri lugema, päevanorm 104 lehekylge. Ja ma peaksin kuus kuud järjest minema igal õhtul tagasi korterisse, kus mind keegi ei oota. See on ikka neetult traagiline värk, et kõige osavam olen ma asjades, mis mulle ei meeldi.

2003-05-06T19:34:00.000+03:00

Ei ole võimalik. Mister model of the world on pärit Saksamaalt, õppinud juuksur, hetero ja nimi on Nico Schwanz. Tõmmake maha, mis sellesse ritta ei sobi.

2003-05-06T11:12:00.000+03:00

Helistasin siis Luksemburgi kellelegi Annettele, perekonnanimest ei saand aru. Oi, ütles ta rõõmsalt. Helistasitegi. Seda jah, ytlesin mina. Et siis vist nyyd juba teate, et saite testist läbi. Eks jah. Et siis oleks tore kui te meiega ühineks nii ruttu kui võimalik. Mis tähendab "nii ruttu kui võimalik"? Noh, kõigepealt 2-3 nädalat paberite ajamiseks. Et medical record ja police record ja residence of last 5 years ja translated diplomas ja letters from previous employers. Ja siis kuu aega lepingu koostamiseks. Ja siis ehk juba 1. juulist tööle kallale. Esialgu 31. detsembrini. Aga võibolla oleks parem, kui ma saadaks infot? No kõvasti oleks parem. Ja siis neljapäevaks tahaks vastust. Eks ma siis jälle helistan. Tshau.
Mis ma teen siis nyyd? Maailmas kõige rohkem vihkan ma paberitega sebimist ametiasutuste vahet.
Kas raha on kõige tähtsam? Kas Luksemburg on parem kui Tartu? Kuidas täpselt ylikooli ylemus mu maha lööb, kui kuuleb, et tahan jälle välismaale pageda?

2003-05-05T20:40:00.000+03:00

Neetud euroinimesed. Nyyd siis oli vaja mulle jätta sõnum postkasti, et kui see Luksemburgi job ikka huvitab, helistage kindlasti. Damn, double damn and two fifths of triple damn. Mis ma siis nyyd pean tegema.

2003-05-05T16:40:00.000+03:00

Ristomatti jutt oli igati tore. Vähem rääkis ta kyll "ideasta tuotteen takana", nagu reklaamitud oli, ja rohkem elust yldse, aga ikka oli huvitav. Jah, korra kostus mu kõrvu Kroonika nimi ja paar korda tehti juttu vaatimaton vaimoni Anust, aga no missealsikka.

2003-05-05T10:47:00.000+03:00

Oh magus jeesus, miks seda siis nyyd vaja oli? Hommik oli juba nii ilus ja siis tuli raadiost "Gregoriaani" töötlus Valgrest. See ühehäälne nasaalne soigumine on nyyd siis muidugi tõesti aegade müstika ja mida iganes. Killing us bluntly with their song.

2003-05-04T18:11:00.000+03:00

Homme kl 14.15, peahoone audikas nr 102 räägib Ristomatti Ratia teemal "Mina, Anu ja Kroonika ajakirjanikud - kas uus püha kolmainsus?". Just kidding. Tootest ja disainist räägib. Suomeksi, luultavasti.

2003-05-03T21:05:00.000+03:00

Suurepärane idioom, mida ma varem ei teadnud, ajalehest The Independent She has never been one of life's librarians.

2003-05-03T20:41:00.000+03:00

Ilus ilm. Kõndisin jälle linna ja kasutasin juhust, et tutvuda Sõbra keskusega. Sinna on kolinud kylmhoone cash and carry, mis kas tahtmatult või tahtlikult on saanud hakkama oma nime teemalise sõnamänguga, rääkides sulahindadest. See jätab natuke mulje, et kogemata ylessulanud kaup parseldatakse odavalt maha. Kõige toredam kaubaartikkel oli aga sellegipoolest hoopis sulnis: Lõhnallne pipraid. Arvake ise, mis tootega tegu on.
Kuna Tartus on sõber, kes lõputööd kirjutab ja seetõttu hästi sööma peab, läksime toredasse kahekorruselisse plekkgaraazhi sööma, st siis Baguasse. Teate kyll, lähed paremale, saad Tai toitu, lähed vasakule saad Hiina toitu, lähed otse, pead uued prillid ostma. Igatahes otsustasime täna siis hiinaka kasuks. Ja edasi otsustas meie eest juba suurepärane ettekandjaneiu, kes paraku riigikeele kuulamistestis vist väga kõrgeid punkte ei saanud. Tulemus - jõhvika-greibi Bonaqua asemel jõhvikamahl. Loomaliha Pekingi moodi asemel loomaliha pähklitega, mida tytarlaps kyll pehklitena hääldas. Sidruni Vichy kohta kysis ta leebelt, kas gaasiga või ilma. Pakkumine hämmastas meid juba mõnevõrra, sest põhimõtteliselt peaks seal tehase poolt juba gaas sees olema, aga võibolla on neil mingid võtted, kuidas seda sealt jälle välja saab. Nii see aeg veeres, yllatusi jätkus - söögipulki ei toodud, kohvi arvesse kirjutatud ei olnud jne.
Aga kuulamistesti ylesannete hulka kuulugu edaspidi kindlalt "Sealiha Szechuani moodi ja õlu" tyypi ylesanded, otsustasime täissöönud krokodillide leebusega ja matsime kiiresti maha mõtte pisut jootraha jätta, keeletundide jaoks.

2003-05-02T19:11:00.000+03:00

E-R on Kanadast tagasi. Nägin teda tänaval ja asusin tema poole liikuma, kuid ta tegi tõrjuva käeliigutuse ja hakkas midagi kotist otsima. Tohoh, mõtlesin mina, kas ma olen teda kuidagi pahandanud ja ta kavatseb mu Tartu kesklinnas maha lasta? Kuid ei. Ta kiskus välja paki fotosid ja leidis neist kiiresti õige, kus ta poseeris lennujaamas suure sildi "Danger, SARS!" kõrval. "Ära tule, tapab!" teatas ta irvega. Tapku, kui tahab. Vähemalt on Tartus jälle yks inimene rohkem, kellega kohvi joomas käia.

2003-05-02T14:10:00.000+03:00

Parafraseerides kuulsat valgulauset: info on seal, kus sa teda leiad. Tänane kohvikukülastus oli mitmel moel õpetlik. Kohvikoorepakendi peal oli a) Hollandi lipp, b) teade, et 1 euro = 40, 03399 BEFi, c) neljas keeles, sh kreeka, teade, et tegu on kohvikoorega. 15 tähekest oli ka maitsekasse poolringi asetatud. Kui julge on mul nüüd edaspidi Kreekas käia, sest musta kohvi ei pea mina seal kannatama: krema gia kafe, hõikan ma, ja Boutros Boutros Gali juba tõttabki.

2003-05-02T11:20:00.000+03:00

Tänane hommik. Kõnnin kodunt linna.
Ilma kohta on mul öelda järgmist, Voldemar Kuslapi häälega:
"On tuuled tormid mastimände murdnud,
ideed ei tapnud haudki jäätund maas.
Teel tulevikku tuhanded on surnud,
et miljonid kord elada seal saaks."
Pääsesin Arne Oidi lauluvõistlusest peas alles siis, kui taipasin raadio kõrva laulma panna.
Pitstop säästumarketis, et töö juurde kaktusejooki osta. Sisustusporno abivahendite kastis sedapuhku küüslauguvanikud. Ei saa ju olla nii, et keegi teeb võltsküüslauguvanikuid miskil põhjusel? Aga saab. Ega te ei ole kuulnud, kas vampiire on jälle rohkem liikvel?
Endine jahimeeste maja Lootuse tänava otsa peal on müügis. Kontakteerutagu Ober Hausi maakleriga. Maakleril on nimi, mis mind paraku jälle itsitama ajab (jah, ma peaksin meest narrima, mitte tema mütsi/nime/imeliku naljasoonega vanemaid). Keino Leopard. "Kyllä löydetään joku keino, ei se nyt niin vaikea voi olla..." "Juu-juu, löytyy se keino, Keino Leopard esimerkiksi."
Abakhani kangapood Riia mäel. Ukselt võib välja lugeda, et ERA-pank ja Hoiupank on veel täies elujõus, sest nende kaardid kehtivad. Müüja on minu arust pisut alkoholine, igatahes liigutab ta end väga aeglaselt, kuid kindlalt. "Mis need maksavad," küsib ta minu käest. "9 krooni tükk," vastan ausalt, nagu asi on. Väga vaevaliselt loeb ta kokku, et 9krooniseid asju on, ime küll, samuti 9. Kassaaparaadi nuppudele saab ta küll kohe pihta. Vahepeal küsitakse temalt muidki asju ja selgub, et intoneerimisega on raskusi.
"Kuussssada kuusssskümmend viis grammi. Kuuskendkuus viiskend."
"Jah, aga misse massap?" tahab vanatädi teada.
"Kuuskendkuus viiskend. Sada krooni kilo."
Vahepeal on kaardilugeja arve välja trükkinud ja ootamatu reipusega teatab müüja: "Siia nüüd paluksin teie allkirja!" Ma arvan, et see ikka on viinalõhn, mis ta suust tuleb.
Kui see nii kurb ei oleks, oleks lõbus.

2003-04-30T13:40:00.000+03:00

Hommikul kl 10.07 seisab Lembit Kurvits Pirogovi juures ja räägib kõigi ja ei kellegagi: "Aga kui inimesed hakkaksid ka arstidele pähe kusema ja sittuma, nagu linnud kusevad ja situvad Pirogovi pähe. Või kas linnud üldse kusevadki, see on jälle mõistatus."

2003-04-29T16:50:00.000+03:00

Eurokorrektorite testil pääsesin üle künnise, aga mitte nii kõrgelt, et tööle võetaks. Täpsemalt, keegi J. Doggen, pealik, teatas, et küll tal on tore teatada, et vastan nõudmistele; kui vaja peaks minema, eks nad siis helista, aga kohustatud mind tööle võtma nad ei ole. 80 inimest tahtis viiele kohale, no mis lootusi mul siis eluaegsete punapliiatsitädidega konkureerides olla sai. Euroinimese kirjast täpsemalt ei selgunud, mis siis halvasti oli, järelepärimiseks kirja koostada kah ei viitsi. Igatahes, ma vastan Euroopa Komisjoni nõudmistele. Lahe küll. Nagu europistik.

2003-04-29T11:47:00.000+03:00

Kroo-ni-ka. Täna on tegu ikka tosihyvä numbriga. Võtkem paar rida intervjuust Suloga:
Mis siis teisel päeval juhtus?
S: Teisel päeval selgus, et ma olen muusik.
R (Reelika, habras neiu): Ei, ma ikka esimesel päeval sain teada, et ta laulab. Emale veel ütlesin, et lähen ühe lauljaga välja.
Ja pilt Tuuli Roosmaast iseheegeldatud kleidis! Anu Saagim aastal 1990! Marju Kuut räägib Reet Linnast, nagu asi on: "Reedal oli tekkinud vastik vanainimese tämber!" Estraaditeater Joller esitab uut estraadikava "Bordell", mis pani ühe Paide pearaamatupidaja nina kirtsutama!

2003-04-28T21:40:00.000+03:00

Oh sa aeg küll. shiny happy blobs . Who needs LSD.

2003-04-28T19:08:00.000+03:00

Kui ma oleksin ehe PR-mees, siis ma teeksin praegu pressiteate "Tele2 harib inimesi". Kuna telekast tuleb mul 64-st kanalist ainult lund ja infotelefon 12012 annab kinnist tooni, ei jää ju muud yle kui lugeda ja surfata. Tack, Tele2.

2003-04-27T23:04:00.000+03:00

Yle hulga aja käisin kinos. Nii campi asja pole ikka tykk aega näinud kui "Telefoniputka". B-filmi stsenaristi dialoog (must libu nimetab putkas vaevlevat iiri meest niggeriks, isegi eluohtlikus situatsioonis jääb viimane koos publikuga lolli näoga vaatama) ja minu jaoks Schumacherite edetabeli esinumber Joel + Kiefer Sutherlandi miljonidollarihääl. Itsitasin peaaegu kogu aeg. Oli nõrku hetki, näiteks lõpp ja kogu moraalibullshit , aga no seni kuni Sutherland Jr toru otsas oli, sai palju nalja. See jäigi arusaamatuks, miks seda trilleriks peetakse. Must komöödia, mille käsikirja tahaks väga näha.

2003-04-27T21:32:00.000+03:00

Söögiga on yldse kuidagi imelikud lood viimasel ajal. Enne orjanduslikku lõunasse naasmist võtsin sitist viimast: Jacobseni näitus ja Sushi-bar. No kes paneb lõhesuppi shampinjone? Ja miks ta seda teeb? Aga sushi oli hea ja imeõhuke ingveriliist ja wasabi-tups tegid asja veel paremaks, sojakastmest rääkimata. Ei mingit mere ääres vedelnud ajalehe maitset, nagu isetehtud rullidega kipub minema. Asutus ise näib mingi integratsioonipump olevat, ettekandja juured kyll meie paesest pinnast ei olnud. Menyys räägiti Münheni õllest ja Steel waterist. See võiks olla still water, aga kogu ülejäänud menyy oli peaaegu eesti keeles. Ju siis mingi trendivärk, vesi, milles on terast leotatud vms. Jacobseni näitus oli sellepärast tore, et toolides võis istuda ja eksponaate näpuga puutuda. Ja näituse tekstid ei kannatanud kah just liigse akadeemilise tõsiduse all: Jacobsen ryhkis nagu auruvedur läbi Taani disainimaastiku jne."
Kui Lasnamäelt linna jalutasime, heitsime pilgu ka kunstimuuseumi auku. Väga põnev oli. Igasugused kihid jne. Ma ei tea, kas seda maja sinna olekski vaja ehitada.
Ahjaa, jumal kyll. Ma nägin ju raamatupoes Edgar Savisaart. "Sa uuri välja, mis komisjoni ta täpselt kuulub," ytles ta telefoni. "Ei ole," nähvas ta natuke aega hiljem. Rabasin riiulist kolm enamvähem suvalist raamatut ja põgenesin. Ei, maksin ikka ka.

2003-04-27T21:08:00.000+03:00

Leidsin kylmutuskapist paki kohupiima, best before 12.04. Jah, aga mis aasta?!?!

2003-04-27T20:54:00.000+03:00

Vastavalt eale, sissetulekule ja vööümbermõõdule võite nyyd joriseda kas "Nobody knows it but we are the champions of the world" või "Oops! we did it... again". Midagi pole öelda, aga kammerkoor sai tähtsalt rahvusvaheliselt võistluselt auhinnatu (nooh, diplom kyll) kolmanda koha. Oi, kodukalt leidsin, et 5000 krooni pidavat ka saama. Jälle päevake bussi Itaalia-reisi jaoks makstud.

2003-04-22T23:16:00.000+03:00

Vaat see on juba natuke haige.

2003-04-22T21:02:00.000+03:00

Oletame, et Te näete ajakirja serva peal vanema naiskodaniku pilti ja lauset "Need käed ei külmeta enam kunagi". Tunnistage, et esimene mõte oli, et eideke on lusika nurka visanud. Aga see oli ju ajakiri Sinu Tervis. Ja selgub, et on olemas toidulisand, mille abil käed ja jalad muutuvad soojaks nagu röstsai. Loodetavasti mitte sama krõbedaks.

2003-04-22T12:22:00.001+03:00

Eile oli ikka alanduste päev. Taidluskollektiivis üritati laulu juurde tantsusamme õppida. See ei ole minu jaoks. Lihtsalt suud, käsi ja jalgu koordineeritult liigutada mul ei õnnestu ja kõik. Juba lapsena katkes minu paljutõotav näitlejakarjäär just seetõttu, et laul, tants ja luuaga vehkimine eraldi läksid päris hästi, aga koos kippusid üksteist segama. Täiskasvanuna on asi süvenenud, nii et kardetavasti saab minu eilset tegevust kõige paremini kirjeldada, kui kujutada ette Travolta asemel filmis "Saturday Night Fever" hoopis mister Beani. Aga ma ei arva, et see oleks midagi, mida tasuks ette kujutada.

2003-04-22T12:15:00.000+03:00

Tsitaat keelevanamehe raamatust.
""Karvased tualetipotikatted, makrameekaunistused, plastkuused, flamingod ja neegrid koduaia ehteina." Sellegi loendi lõppu kuulub ainsus: ehtena."
Neeger aia ehe.

2003-04-20T21:34:00.000+03:00

Kuidas aeg kyll lendab, kui midagi ei tee.
Veetsin kaks ja pool ööpäeva põhimõtteliselt zombina. Sõin, jõin, magasin ja vaatasin vahepeal telekat.
Söögiga oli kyll nii, et paraku jätkus koduvanade sari "Õpime tundma ja sööma maailma faunat". Pärast haikalasteiki ja jaanalindu (täiesti tarbitavad) oli järjekorras jänes. Argentina jänes. Tänan, ei. Maitse meenutas seda poropasteeti, mis minu arust oli tehtud suhteliselt puhastamata põhjapõdrast ja võibolla tükist saanistki. Et selline metsik ja ürgne. Jänku samuti, isegi pärast marineerimist segus, mis jättis põrandale kustumatu jälje.

Tallinnast koju tulin rongiga. Natuke enne Tartu jaama jõudmist ütles minu kõrval istunud poiss sõbrale: "Just umbes kusagil siin tappis minu parim sõber ennast ära." Tuli meelde, kuidas ykskord Hollandis oleksin lennukist maha jäänud, sest raudteele oli end enesetapja aheldanud. Pärast 20minutilist ootamist võttis vagunis maad meeleolu "Give the guy what he wants! Auru juurde, vedurimees". Jep, hollandlased on juba kord otsekohene rahvas. Neil on lausa sõna selle jaoks, botheid, mis tähendab suht jämedat tõe väljaytlemist tyybist "Yes, your bum does look big in it!"

Ahjaa, zombielust kulus kaks tundi koduvanade Lõuna-Aafrika piltide vaatamisele. Päris naljakas oli. "Miks see pilt yldse võetud sai?" "Seal peab kusagil mingi loom olema järelikult." Pildi peal on savann enne päiksetõusu, keskel yks valge ribake. Lähemalt vaadates selgub, et valge ribakese kyljes on elevant. Ja pildi peal, kus puulatvade kõrgusel on pimedas kolm täppi, seisavad kaks kaelkirjakut, silmad hiilgavad peas.

2003-04-15T22:42:00.000+03:00

Ikka on mul palju tööd.
Ikka on "Six feet under" kõige parem asi, mis telekast tuleb.

2003-04-11T20:16:00.000+03:00

Oh sa issand jumal kyll. Saksamaal otsustasid lapsed (vanuses 10 ja 6) ema unistuse suurematest rindadest täita ja myysid oma mänguasjad maha. Said 150 eurot kokku. Ema sai uued rinnad.

2003-04-11T16:42:00.000+03:00

Ja tänase päeva üllatus nr 2 on see, et keegi veel teab Fast Show'd. I'm radiant, sir, radiant.

2003-04-11T16:31:00.000+03:00

Tänane päev tõi õpetlikkugi.
Näiteks meili "tsau...olge munuksed, sÃ¤ilitage paanika ja Ã¤rge uskuge kÃµikke, mis
kirjutatakse...eriti neid kirju, mis kÃ¤sevad kirja igalepoole saata:)."
Alles Google'i abil sain teada, et m-sõna ei olegi sedapuhku midagi roppu, vaid tähendab muhu murdes 'inimest, kellega on mõnus suhelda", nagu väidavad samanimelise folklooriansambli liikmed.
Vaat siis. Alguses Paltsu Tönis valitsuses ja siis munuksed ja millega see kõik lõpeb? Just sellisel heinamaal peamegi pidu?

2003-04-10T22:27:00.000+03:00

Kas ma olen "Politseiakadeemia" kuuendat osa näinud? Kas seal on mingit vahet?
TV-s on midagi, mis meenutab juba inbreedingut. Lepajõe intervjueerib Peeter Ojat, tõsi, mitte päris Richard Tondi rollis, aga no ikkagi, ja Tarmo Leinatamme Kreisiraadio asjus. Saatejuht oli ju temagi. Hannes Võrno puudub. Varsti siis ju ravivad arstid teisi arste ja õpetajad õpetavad teisi õpetajaid.

2003-04-10T20:11:00.000+03:00

A ma sain poest jälle paar toredat raamatut. Stephen Fry kirjutatud. Tema esimene romaan "Liar" ja autobiograafia "Moab is my washpot". Mõlemat olen lugenud ja vaimustusest niutsunud. Stephen on kõike seda, mida mina ei ole (tähestiku järjekorras) - gei, inglane, mees, pikk, rikas, vaimukas, viisi ei pea. Kadedaks võtab.

2003-04-10T19:40:00.000+03:00

Jah. Mul on ikka palju tööd kyll.

2003-04-07T18:02:00.000+03:00

Ärge kysige, kustkohast ja miks leidsin ma nime Hard Perk. Eesti mees selline. Muuhulgas Ameerikas entsyklopeediaid myynud ukselt uksele. Ja kujutage nyyd dialoogi. Tennessees avab pahaaimamatu koduperenaine ukse ja selle taga on keegi, kes ytleb: "Hi, my name is Hard Perk." See on sama hea, kui Tiskres tuleb keegi ukse taha ja teatab: "Tere. Minu nimi on Kõva Boonus." Kui inimene on kõõksumise lõpetanud, ostab ta entsyklopeedia puhtalt piinlikkusest ära.

2003-04-06T13:50:00.000+03:00

Tähelepanelik lugeja kysib ehk endalt, miks pole sissekandeid reedest ja laupäevast. Lihtne. Polnud seda aega. Reede kulus mõttetutele askeldustele ja isa synnipäevale, laupäev taidlusretkele Viljandisse.
Eredaimad hetked synnipäevast, mis valdavalt kulus koolielu igavikuliste ja päevaprobleemide arutelule - kohal oli ju 3,5 õpetajat -, kindlustas ainus kohalviibiv lapsuke. kes oli just läbi saanud eliitkooli katsetest. Tema ema ei suutnud muidugi uhkust varjata, kuid esitas ka väikese intermeediumi pingeliste päevade kahtlemata suurima terviseriskiga hetkest. Etteytluselt tulnud väike kaabakas teatas teatava kahetsusnoodiga hääles: "Tead, ma ikka kirjutasin 'sajab' i-ga, minu arust ma kuulen seal i-d." Ema haaras sydamest ja tormas asja uurima. Mis selgus. Sellist sõnagi ei olnud etteytluses.
Mingi aeg ja kolm tormilist vaidlust hiljem ("Ei võta enam torti, no pole vaja nii palju magusat syya!" - "Aga suhkur on ju aju toit!"), kui läbi oli käidud teemad "Internet - kas saatanast" ja "Inspektorid - mida nemad ka tegelikult elust teavad?", jäid pedagoogid korraks kuulatama. Selgus, et vahepeal oli minu isa õpetanud lapse negatiivsete arvudega arvutama ja hele hääleke teatas: "Kaks miinus neli on miinus kaks." Yldised ja kestvad kiiduavaldused.
Viljandist pole rääkida muud, kui et kontsert oli Pauluse kirikus.

2003-04-06T13:28:00.000+03:00

Ennäe, lammastel on rohkemgi sõpru kui mina. Näiteks tahetakse maalammas kähku tõuna registreerida ja ohustatud tõuks kuulutada, siis saab tema toetuseks ELilt raha kysida. Maalammas on väike ja vähenõudlik ning näkitseb karjamaa ilusti puhtaks. Ilmselt just maalambast jutustas el Presidente möödunud aastal rukki päevale kogunenutele:
"Minu arvates pole tark tegu panna mehi sae ja kirvega maastikku hooldama, kui sama töö teeksid palju tõhusamalt ära loomad." Saagi ja kirvest ma vist ikka lamba kätte ei usaldaks...

2003-04-03T23:16:00.000+03:00

Heh. Käisin Rasta Orchestra kodukal, kus nad intervjuus oma Saksamaa-sõidu kohta väidavad, et ei tea siiamaani, miks ja kuidas just neid sinna kutsuti.

2003-04-03T22:56:00.000+03:00

Ekspressi lugesin läbi. Sain teada, et Eestisse ei lastud bändi nimega Leningrad. See oli nyyd kyll viga. Meelde tulid synged eksiilikuud Ida-Saksamaal, kus yks minu väheseid lohutusi oli arvutist ropu vene muusika kuulamine kesk Põhjamaade keelte instituudi ontlikke ja ylikultuurseid svenssoneid ja põtru. Nimelt sattusin oma yksildases Makarenkostrasse plattenbau korteris telekat vaadates nägema saatejuppi emigrantkirjanikust Vladimir Kaminerist. Selgus, et ta korraldab Berliinis vene muusikaga tantsulkasid. Ja et tal on vastavanimeline kodulehekylg Russendisko. Sealt edasi oli mind juba raske peatada. Kiiresti tõmbasin kodukalt hitparaadi parimad palad ja mööda Greifswaldi tänavaid kõndides jorisesin omaette poliitiliselt ebakorrektset laulu "Ubili negra" või kõigutasin end toolil hoogsate ska- ja reggaepalade rytmis, tehes nägu, et kuulan maatundmise seminari jaoks eesti rahvamuusikat. "Igas venelases on peidus väike Bob Marley," ytlevat uusvene vanasõna. Igatahes, kui põhjamaalased minult kysisid, keda Eestist kutsuda igakevadisele multikultuursele festivalile Nordischer Klang, teatasin ma kõhkluseta: Rasta Orchestra. Festivali muusikajuhi (välimus tyybist "Totu Kuul 20 aastat hiljem") prillide taga välgatas hullumeelne helk. "Ja warum denn eigentlich nicht?" Warum nicht in der Tat.
Aga Kaminerit on nyydseks ka eesti keelde tõlgitud ja ta käis ka Eestis lugejatega kohtumas. Nyyd on mul juba kaks raamatut autori autogrammiga. Esimese sain sealsamas Saksamaal synnipäevaks, tegu on soome krimkaga, mille autor käis kah mingil põhjuselt Kirde-Saksa kolkalinnas. Tädi oli ahelsuitsetaja ja oli koos meiega sunnitud taluma oma romaani ainetel tehtud telelavastuse vaatamist. Esimese sigareti pärast yritust tõmbas ta ära enamvähem yhe sõõmuga.
BBC Prime'ist tuleb "Fast Show". Võibolla maailma parim sketshisaade. Kahjuks kirjeldamatud naljad, seda peab nägema.

2003-04-03T20:33:00.000+03:00

Emakeele Seltsi koosolek. Harva pakub elu mulle viimasel ajal hetki, kus ma astun tuppa ja selles olijate keskmine vanus langeb järsult. Aga ESi koosolekud on selline viimane oaas. Osavõtjate vanuse mediaan jäi kyll kusagile 60-70 vahele, aga võttis veel tubli 10 minutit, kui tuli esimene minust noorem inimene. Siis oligi aeg koosolekuga alata.
Leinaseisak lahkunud seltsikaaslaste mälestuseks, keda, ime kyll, oli aasta jooksul ainult kolm. Aga ilmselt tubane töö ja nigelast sissetulekust tingitud alalhoidlik eluviis + vaimsest tegevusest vormis aju säilitavad organismi kaua elujõulisena.
Agnes, Stammgast, on kohal. Jalas on tal hõbevärviga võõbatud tänavakingad. Nagu oleks Vanemuine rekvisiidiladu tyhjendanud ja kooriliikmete jalanõud ära myynud. Agnese hiilgeetteaste oli Kaur Kenderi raamatu "Yuppiejumal" arutelul, kus ta Janika Kronbergi kahtlusele, kas Pet Shop Boys on ikka veel mingid tegijad, vastas reipa kinnitusega "On ikka, kuidas ei ole siis".
15. 40 jääb esimene koosolekuline magama, norsates vaikselt, kuid kindlalt. Huvitav, kas see ka protokollija diktofonilindile jääb?
Eesti keelekorralduse tulevik istub ja vaatab pahuralt yle prilliklaaside. Disney animaatorid kasutavad sellist ilmet mornide jõehobude kujutamisel.
Kolm selgelt klikeaegset graatsiat on aga pilgu fookusest välja lasknud ja tegelevad ilmselt sisekaemusega.
Laua otsas teeb raamatukogu tellimissedelite tagakylgedele märkusi veider vanamees. Mäletan teda kirjutusmasinate ajajärgust, kui ta aeg-ajalt käis peahoones ja tahtis oma sapiseid lugejakirju ymber lyya. Elektrimasina klahve tagus ta sama kõvasti, kui tavalise kirjutusmasina omi, kui näpp mööda läks, tõi ta kuuldavale kyllalt ebatsensuurseid hyyatusi. Ka isikliku hygieeni osas oli tal arenemisruumi. Eriti palavatel päevadel pidime kiiresti akna avama. Kirjasaatja elu on vanamees aga jätkanud, nagu Postimehest näha on.
Kell 16 tundub mulle, et ohver emakeele altarile on toodud, ja ma hiilin uksest välja.

2003-04-03T14:48:00.000+03:00

Kapi taga käib mälestuste õhtu. Nooh, tegelikult pole ju veel päris õhtu, aga vanainimesed tõusevad ju vara, nende ajaarvamises (kas vanuri aastad on nagu koera aastad, iga läheb seitsme eest?) on kindlasti juba küllalt hilja. Kell kolm tuleb Emakeele Seltsi aastakoosolek, selleks ajab terve hulk eremiitprofessoreid ja muid tegelasi ennast kodust välja. Said natuke varem kohale ärevusega, miks mitte kasutada aega meeldivaks vestluseks endiste kolleegidega. "Eks ma tahtsin ka arvutit osta, aga mulle öeldi, et selle selgeks õppimiseks läheb aasta. No kui aasta läheb, siis jääb see töö minust ju tegemata. Parem kirjutan ikka käsitsi korraliku käekirjaga." "Jah-jah-jah," sekkub ekskolleega, " ega see arvuti ei ole päris kirjutusmasin ikka. Las mõni üliõpilane tipib ümber ilusti."
Enne jagas üks eremiit oma mälestusi Villem Ernitsast huvilise eesti kultuuriloo magistrandiga. Kuidas Ernits ikka kilumannerguga, millega "enne sõda soolatud kilu müüdi", loengus käis. Ja kuidas üliõpilased sõlmisid kihlvedusid, kas Ernitsal on sall või lips ymber kaela keeratud. "Ma tema loengutes ise ei käinud, muidu kui ta ükskord sanskriti keele tunde pidi hakkama andma. Siis ma esimeses tunnis käisin, siin vastas kohe, füüsika osakonna - siin oli vanasti füüsika osakond - auditooriumis. Ja tema niimoodi kirjutas, et paremaga kirjutas neid sanskriti krõnkse ja vasakuga kustutas kohe. Ja sellest diaprojektorist ta ka eriti aru ei saanud, pani raamatu kogu aeg valepidi sinna aparaadi peale, nii et kõik oli tagurpidi. Ma siis vaatasin, et ei tule sellest midagi, ja rohkem ei käinud kah. Ta ise oli ju polüglott muidugi. Vist pealt kolmekümne keele oskas. Ma vanasti tegelesin nende polüglottidega rohkem ..." Selle koha peal pidin kahjuks ära minema. Aga huviline magistrant võttis kõik kohusetundlikult lindi peale. Tulevikus loeme seda juba raamatust ja selle raamatu keeletoimetajal pole suurt midagi teha, sest vana kooli mees moodustas nii korrektseid ja ilusaid lauseid, nagu enam ei tee keegi.

2003-04-02T16:19:00.000+03:00

Täna ytles Postimehe horoskoop, et fyysilise energia tase on väga madal mul ja miljonitel teistel Skorpionidel. Ei saa rohkem nõus olla. Pikemat lausetki ei jõua lõpuni lugedagi, enne saabub hämarolek.
Ostsin lõpuks ära "Vennad Karamazovid". Ykskord ma loen selle läbi niikuinii.

2003-04-01T17:29:00.000+03:00

Framley Examineril on uued kyljed väljas. Tegu on kohaliku lehe paroodiaga, kus on rubriigid nagu "Eilne ilm" ja "Järgmise nädala loto võidunumbrid". Või töökuulutused. "Web designer wanted for crap spider" "St Gahan's School for boys is looking for a bad language assistant. 3 years min of experience as sailor, dockworker or squaddie preferred". Mitte just karjuvalt naljakas, aga kyllalt ogar.

2003-03-31T17:52:00.000+03:00

Olmeteateid.
Pirkka pakub toredat meeleolumuusikat.
Võru juustumeistrid, Parmisan (noooh, mõelge selle nime peale veel natuke) on Teil kyll hästi välja tulnud. Peaaegu nagu mõni oud belegen Gouda juba.

2003-03-31T17:02:00.000+03:00

(pyydlikult) "Lumesadu, lumesadu, kuhu kevad kadus?"
(äkki raevudes nagu alaealine demonstrant) "Käed eemale kevadest, raisk!"

2003-03-30T23:59:00.000+03:00

Ei, nyyd on asi ikka juba liiga kahtlane. Piilupardi ja Donaldi raamatus said tegelased porgandisöömisest kotkasilmad. Meil aga on keegi (eeh, tele2 muidugi) just nagu korea porgandisalati maania eest täitnud kanalid 47 kuni 90 ingliskeelse korea telekanali Arirangiga. Spooky!
Näiteks pakutakse filmi "The Beauty In Dream"
Lee Yoon-ho, the son of a Korean Classical musician family, has a short relationship with Hanako, a Japanese girl who came to Choongjoo to learn to play Kayakeum. However, Hanako dies and Yoon-ho lives with his father and 12-year-old daughter Youme working as a scenario writer. Sora, a friend of Hanako who now runs Beyond Film, has long been in love with Yoon-ho and taken care of him and his family. However, Yoon-ho's only love is Hanako. Sora's feeling toward Yoon-ho, who carries on only because of his daughter Youme, is heartbreaking.
Nyyh.

2003-03-30T16:56:00.000+03:00

Google. Jah. Mida teha igavatel pühapäevadel ilma temata? Igavestel otsingutel korea porgandisalati retsepti saladuse jälile jõudmiseks palusin Google'il pakkuda lehekylgi, kus yhineks sõnad Korean Carrot Salad.
Tulemus?
www.aeroflotchess.com/assortment.htm.
Puhverdatud versioon sellest lehest nägi välja selline:

Toto je G o o g l e 's záloha stránky http://www.aeroflotchess.com/assortment.htm.
V G o o g l e pamäti je snímka stránky, ako sme ju videli pri prezeraní webu.
Stránka sa odvtedy mohla zmeniť. Kliknite sem pre aktuálnu stránku bez zvýraznenia.
Na vytvorenie odkazu alebo pridanie tejto stránky do obľúbených kliknite sem: http://www.google.com/search?q=cache:lPf8oIZQ20kC:www.aeroflotchess.com/assortment.htm+korean+carrot+salad&hl=et&ie=UTF-8

Google nemá žiadnu spojitosť s autormi tejto stránky a tiež nezodpovedá za jej obsah.
Tieto výrazy sa zobrazia iba v odkazoch smerujúcich na túto stránku. korean carrot salad

Ja siis terve pikk joru nimesid, kes ilmselt mingis maleturniirist osa on võtnud. Nende seas ei ole a) korealasi, b) porgandeid, vähemalt mitte mulle tuntud keeltes, c) salatist rääkimata.

Aga 109. kohal on 32 Ehlvest J. EST g 2600 4,5 2514,9.

2003-03-28T21:27:00.000+02:00

Hommikul ostsin Sirbi. Et oh kuidas siis õhtul loen ja naudin ja mis kõik veel. Aga asjata lootus. Okei, tähenärimine on tyytu, selge see, aga kui sa kultuurilehte ka enam usaldada ei saa, siis on asjad imelikud. Kui Toomas Pauli loos Kalle Kasemaale pyhendatud raamatust on ladinakeelses sõnas viga ja universitase asemel räägitakse universitatisest. Kui filmiarvustuses räägib Aarne Ruben, et film "About Schmidt"pole mingi popcorn junkie, ja teatab, et Eric Berne'i raamat "Games People Play" on nyyd ka vene keeles olemas. Noh, on ka eesti keeles, ma olen selle toimetamise eest saadud rahagi ammu ära kulutanud. Kas ta oli kaine, kui ta selle arvustuse kirjutas? Kas ta oli teadvusel? Või mida kuradit tähendab "Sütevaka vaim ei ole kadunud In spe!"? Tantsuarvustus on juba täielik tekstijazz: "Murdmaa on kas pannud oma senisele romaanballettidest või symfoonilistest ballettidest loomingule punkti ja avastanud täiesti uue vormi - lindprii ja sõltumatu, mida ei paina koreograafiakeerukuste lasu ega ka mis tahes balletimurde keel. Ta on murdnud end vabaks painetest ja lasknud maagilisel realismil puhastada oma meeled igavikutangoks, mille lõpp on ainult leppeline." Tshevo?

2003-03-28T15:11:00.000+02:00

Eile õhtul hambaid pestes jäin ma mõtisklema, miks ei võiks olemas olla n-ö reverse tooth fairyt. Et paned talle raha padja alla ja tema nikerdab sulle öösel uue hamba või parandab olemasolevaid. Meeldiv ja kasulik.

2003-03-28T15:02:00.000+02:00

Tänane uus või ehk siiski ka hästi ära unustatud vana sõna on vokk. Jajah, "Vana vokk, on sul veel meeles" jne. Ainult et nüüd saab selle abil mitte lõnga kedrata (lambateema back rather without the vengeance), vaid hoopis maitsvat vokirooga valmistada ehk siis vokkida. Tore oleks, kui maailmast leiaks veel sobivaid kasutusvõimalusi ka teistele armsatele sõnadele nagu pakkäke või arssin. Viimase puhul oleks sobiv näiteks inglise sõna arse ja selle variatsioonid hõlvata. Sõnade taastöötlus au sisse! Ja eesti keele instituudi kodulehekülg ja selle keelenõu rubriik kah.

2003-03-27T22:12:00.000+02:00

Mitte ainult kaheksakymnendad, vaid lausa terve 20. sajand tuleb tagasi, väidab Guardianis Timothy Garton Ash.Let's face it: when this bleedin' war is over, we'll be back in 1918, confronting many of the same questions in the same places that our grandparents wrestled with, from the Balkans to the Middle East. And we still don't have answers. Sometimes I think we should reinvent the Ottoman empire.

2003-03-27T20:48:00.000+02:00

Bingo! Saatejuht, keda ma väldin, kui võimalik, on saadetud saatesse, mida ma kogu aeg väldin. Ainult et miks see kõik peab ETV-s toimuma, on mulle tiba arusaamatu.

2003-03-27T19:41:00.000+02:00

Nii. Loomaeri jätkub. Polaarkaru lõikas endale tuka jälle ette ja toonis juukseid, õigemini rohkem kõrvu, ja jätkab elu poni identiteediga.
Loomadest veel. Teel koju jäi ette Kreenholmi pood ja miski sundis sisse astuma ja teise tuppa trampima. Ja seal ta oli. Lambakujuline ja lambanahast padi. Lammidega on polaarkarul eriline suhe, ta isegi ei söö neid nagu teisi söödavaid koduloomi, vaid venitab näole lolli heldinud naeratuse, kui neid nägema juhtub. Sest lammidelt saab villa ja sellest saab lõnga ja sellest saab... ooh, erutusin liiga. Esteetilistel kaalutlustel oleks lammaspadi peaaegu ostmata jäänud, sest lamba ymber väänatud papiribal oli järgmine luuletus:
Sa oled nyyd
mu väike talleke,
sind kaissu võtta saan
ja toetada su peale
oma uneraske pea.
Ka minu mängukaaslaseks
võid olla sa,
nii päikselisel aasal, unemaal
või siis, kui unerüppest
virgun taas.

Unerüppest, indeed.
Aga padi on mõnus.

2003-03-27T19:14:00.000+02:00

Kaari Sillamaa nimeline lauluteksti auhind läheb....

A Manhattan songwriter has animal-rights activists clawing the furniture with his controversial new tune, "Kill a Kitten."

Stephen Lynch's lyrics begin, "When the game of life makes you feel like quittin'/It helps a lot if you kill a kitten. From where I'm sittin'/You can't go wrong if you kill a kitten."

The performer said he penned the tune to blast, not promote, animal abuse. "No intelligent person could think that harming an animal in any way could accomplish the goals stated in the song," he insisted.