vrijdag, maart 28, 2003

Hommikul ostsin Sirbi. Et oh kuidas siis õhtul loen ja naudin ja mis kõik veel. Aga asjata lootus. Okei, tähenärimine on tyytu, selge see, aga kui sa kultuurilehte ka enam usaldada ei saa, siis on asjad imelikud. Kui Toomas Pauli loos Kalle Kasemaale pyhendatud raamatust on ladinakeelses sõnas viga ja universitase asemel räägitakse universitatisest. Kui filmiarvustuses räägib Aarne Ruben, et film "About Schmidt"pole mingi popcorn junkie, ja teatab, et Eric Berne'i raamat "Games People Play" on nyyd ka vene keeles olemas. Noh, on ka eesti keeles, ma olen selle toimetamise eest saadud rahagi ammu ära kulutanud. Kas ta oli kaine, kui ta selle arvustuse kirjutas? Kas ta oli teadvusel? Või mida kuradit tähendab "Sütevaka vaim ei ole kadunud In spe!"? Tantsuarvustus on juba täielik tekstijazz: "Murdmaa on kas pannud oma senisele romaanballettidest või symfoonilistest ballettidest loomingule punkti ja avastanud täiesti uue vormi - lindprii ja sõltumatu, mida ei paina koreograafiakeerukuste lasu ega ka mis tahes balletimurde keel. Ta on murdnud end vabaks painetest ja lasknud maagilisel realismil puhastada oma meeled igavikutangoks, mille lõpp on ainult leppeline." Tshevo?

Eile õhtul hambaid pestes jäin ma mõtisklema, miks ei võiks olemas olla n-ö reverse tooth fairyt. Et paned talle raha padja alla ja tema nikerdab sulle öösel uue hamba või parandab olemasolevaid. Meeldiv ja kasulik.

Tänane uus või ehk siiski ka hästi ära unustatud vana sõna on vokk. Jajah, "Vana vokk, on sul veel meeles" jne. Ainult et nüüd saab selle abil mitte lõnga kedrata (lambateema back rather without the vengeance), vaid hoopis maitsvat vokirooga valmistada ehk siis vokkida. Tore oleks, kui maailmast leiaks veel sobivaid kasutusvõimalusi ka teistele armsatele sõnadele nagu pakkäke või arssin. Viimase puhul oleks sobiv näiteks inglise sõna arse ja selle variatsioonid hõlvata. Sõnade taastöötlus au sisse! Ja eesti keele instituudi kodulehekülg ja selle keelenõu rubriik kah.

donderdag, maart 27, 2003

Mitte ainult kaheksakymnendad, vaid lausa terve 20. sajand tuleb tagasi, väidab Guardianis Timothy Garton Ash.Let's face it: when this bleedin' war is over, we'll be back in 1918, confronting many of the same questions in the same places that our grandparents wrestled with, from the Balkans to the Middle East. And we still don't have answers. Sometimes I think we should reinvent the Ottoman empire.

Bingo! Saatejuht, keda ma väldin, kui võimalik, on saadetud saatesse, mida ma kogu aeg väldin. Ainult et miks see kõik peab ETV-s toimuma, on mulle tiba arusaamatu.

Nii. Loomaeri jätkub. Polaarkaru lõikas endale tuka jälle ette ja toonis juukseid, õigemini rohkem kõrvu, ja jätkab elu poni identiteediga.
Loomadest veel. Teel koju jäi ette Kreenholmi pood ja miski sundis sisse astuma ja teise tuppa trampima. Ja seal ta oli. Lambakujuline ja lambanahast padi. Lammidega on polaarkarul eriline suhe, ta isegi ei söö neid nagu teisi söödavaid koduloomi, vaid venitab näole lolli heldinud naeratuse, kui neid nägema juhtub. Sest lammidelt saab villa ja sellest saab lõnga ja sellest saab... ooh, erutusin liiga. Esteetilistel kaalutlustel oleks lammaspadi peaaegu ostmata jäänud, sest lamba ymber väänatud papiribal oli järgmine luuletus:
Sa oled nyyd
mu väike talleke,
sind kaissu võtta saan
ja toetada su peale
oma uneraske pea.
Ka minu mängukaaslaseks
võid olla sa,
nii päikselisel aasal, unemaal
või siis, kui unerüppest
virgun taas.

Unerüppest, indeed.
Aga padi on mõnus.

Kaari Sillamaa nimeline lauluteksti auhind läheb....

A Manhattan songwriter has animal-rights activists clawing the furniture with his controversial new tune, "Kill a Kitten."

Stephen Lynch's lyrics begin, "When the game of life makes you feel like quittin'/It helps a lot if you kill a kitten. From where I'm sittin'/You can't go wrong if you kill a kitten."

The performer said he penned the tune to blast, not promote, animal abuse. "No intelligent person could think that harming an animal in any way could accomplish the goals stated in the song," he insisted.

woensdag, maart 26, 2003

Eesti Raudtee uute ameerika vedurite signaalitamine jätab mulje, et läbi linna kihutab amtrak, pardal tuumapomm ja steven seagal. Kergelt kõhe hakkab.

Täielik Elmore Leonardi staff: LA-s algkooli pidavad nunnad võitsid hobuste võiduajamisega 75 000 dollarit. Isn't gambling a sin? Who cares, kui koolile saab selle eest näiteks uue... noh, mida neil parasjagu vaja on. May the God continue to bless America, nagu Jüri Jalutaja Põõsas ikka ütleb.

Polaarkaru jälgib murelikult arenguid, õigemini mittearenguid, töökoha kodukaunistamiskampaanias. Eelmisel nädalal tarvitses tal vaid ühe päeva töö juurest mitte läbi käia ja usinad ümberkorraldajad tõstsid kapist välja kõik tema raamatud ja pool 1998. aasta Favoriidi aastakäiku, mille eest polaarkaru kunagi loodab kallist raha saada (kaantel madrusemütsis Koit Toome ja liiga kaua vees vedelenud Evelin Samuel), ning viisid suured ausad kapid minema. Sest vaadake, kunagi oli mööblifirmast uusi, moodsaid kappe tellitud ja üks kogemata ülearu saanud, et see oleks siis ka nagu vähe ilusam või nii, arvas sekretäridest see sebijam tyyp.

Iseenesest on polaarkaru sisekujundusmaitse pärit tema arktilistelt lapsepõlvemaadelt - puhtad valged pinnad, aktsendiks mõni poolsöödud hüljes või BBC võttegrupp. Aga kui nii ei saa, siis on ta funktsionaalsuse poolt ega aja mingit trendi taga. Jah, tema tootmiskoondises Kooperaator valmistatud toolil puudub üks ratas ja heleda polüesterlakiga kirjutuslaual võiks läbi viia kergemaid kirurgilisi protseduure, aga selle eest on laual palju toredaid sahtleid. Ja tool liigub ikka, kui tead, mis suunas ennast kallutada. Uue kapi kokkupanijad käisid ära, ütlesid midagi laadis, et "siia peab yhe porgi panema", ja pole enam nägu näidanud. Kas neile pole öeldud, et dekonstruktivism pole enam moes? Vahetage paradigmat, mehed!

dinsdag, maart 25, 2003

Eile nägin Oscarite jagamist kajastama tulnud Iisraeli ajakirjaniku piduliku kleidi juurde kuulunud ebatavalist aksessuaari - gaasimaski. Täna oleks mul seda hädasti vaja olnud. Sest bussi tuli yhe-inimese-biorelv, kõigi pommide vanaema. Radaril täiesti tabamatu. Alles siis, kui esimesed sümptomid, iiveldus, lämbumistunne ja nägemishäired, mind mõtetest välja rebisid, sain aru, et pealtnäha kena vanainimene levitab ikka uskumatut haisubuketti. Surnud kala, kassikusi, väävelvesinik - you name it, she's got it. Isegi katuseluugi avamine ei toonud kergendust. Ja mitte ükski maailma rahupooldaja ei nõua selliste tegelaste jõuga desarmeerimist.

Turvatöötajad vahistasid naiste tualetis hääli teinud mehe
12:28, 24. märts 2003
TALLINN, 24. märts, BNS - Turvafirma Falck töötajad võtsid reedel Tallinnas kinni mehe, kes oli pugenud kaubanduskeskuses naiste tualettruumi ja tegi seal kummalisi hääli.
Turvatöötajad said Mustamäel asuvas kaubanduskeskuses naisi ahistavast purjus mehest teate kella 15.38 ajal, ütles Falck Eesti infojuht BNS-ile.
Turvamehed avastasidki kaubanduskeskuse naiste tualettruumi ühest kabiinist kummaliselt häälitsenud mehe, kes anti üle politseile.


Jälle yks valesti mõistetud ambientmuusik ilmselt.

maandag, maart 24, 2003

Ma ei teinud seda meelega! Tundub, et needsin TV3-l sõnad kurku kinni ja pildi taskusse. Niipalju siis moodsa kino meistriteose vaatamisest.

tv3 ja tema reklaamipauside ajastajad! @^#%%$###, ja sama tyrgi keeles ka.

Ma ytlen Teile yhte asja. Quincy Jones. Geenius.
Ma ytlen Teile teist asja veel. Soulseek. Põnev, nagu uus Orbit. Kyysi närides ootasin, millal tulevad traati pidi minu juurde ylalnimetatud geenius, James Moody, Take Six jt. Nii. Viimased bitid. Kohe kuulen ma jumalikku muusikat.
Ja siis selgub, et selle nime all oli kellegi kataloogis Blink 182 "First Date".
Enam nagu ei tahakski midagi öelda.

Halleluuja. Välismaa vanamehed koperdasid minema. Häire lõpp, tädid hingavad välja, üks julges isegi WC-sse minna. Tahtmatult jäi mulje, et nende uurimisteema on nagu haige laps või tüütu vanainimene, kes külaliste ajaks tahatuppa kinni pannakse ja maha vaikitakse, kuni tekib piinlik hetk, kui sealt toast äkki imelikke hääli kostma hakkab. Siis punastavad võõrustajad ja pomisevad: "Ema ei ole ennast viimasel ajal hästi tundnud, arvasime, et külalised väsitaks teda..."

Aga hommikul tegi mul tuju heaks ülemise korruse lapsuke, kes ukse taga ootas, kuni isa ka valmis saab, ja jorutas laulda popurriid kõigist meeldetulnud viisidest. Päris hea oli "Kes aias" versioon, kus alguses luubiti viis korda esimest fraasi ja siis vastavalt meeldetuleku järjekorrale saadi hakkama ka ülejäänud sõnumi edastamisega. See ei olnud nyyd selle taseme sooritus, et lapsevanemad talle vahvellokid pähe peaks kärsatama ja laulukarussellile saatma, kust ta täisealiseks saades sydamepööritusega maha vaarub; see oli lihtsalt heas tujus laps, kes mul ka meele rõõmsaks tegi.

Täna raporteerib polaarkaru otse teaduspõllult. Olgugi et tema koha peal on teaduspõllul umbes Mojave kõrbe suurune tühermaa, on polaarkaru siiski teadusele lähedal istuv isik. Minu töölauast napilt 5 meetri kaugusel on juba esimene teadur. Ja neil on täna tähtis päev, sest välismaa evalveerijad on kohal. Pestud ja kammitud kollektiiv (vanematel daamidel Soomes lektoriks oleku ajal ostetud Kalevala Koru prossid rinnas) ootab närviliselt, et kaks soomlast ja kaks sakslast kuulaks ära nende raportid, kuidas teadus edeneb. Esialgu on professorid letti võetud ja sekretärid, kes asju niikuinii kõige paremini teavad, arvasid, et äh, ega need väljamaalased eriti ei jõuagi kõiki üle kuulata. Selle peale hingab polaarkaru ikka tõesti kergemalt, sest kujutab elavalt ette, kuidas asjad välja näeksid. "Ja millega Teie tegelete?" "Keeletüpoloogia ja kognitiivne lingvistika" - "Pragmaatika" - "Lõuna-Eesti suulise kõne korpus" - "Ja Teie?" "Eee, lugemine ja kirjutamine? Tüdrukute tööõpetus?" Piinlik.

zondag, maart 23, 2003

http://www.bioethics.gov/transcripts/march03/session3.html - Steven Pinker räägib Ameerika presidendi bioeetika nõukogu liikmetega ja liikmetele inimloomusest.
www.aldaily.com on tõeline varasalv. Camille Paglia jutustab 1960. aastate sektide tagamaadest, lingvist Sean Shesgreen kaebab veiniajakirjanike peale, kes ei kohku veini aroomist rääkides mängu toomast võrdlusi nagu sadulanahk ja märg koer, psyhholoog Carol Tavris räägib sõjast teadlaste ja terapeutide vahel (Jyri Allik peaks rõõmustama, tema igikestvas võitluses obskurantide vastu on tal ikka ilmselt yle maailma rohkem mõttekaaslasi) jne. Ropult ajakirjade linke ja khm, mõned bloogid kah.

Kanal Kahe "Uute uudiste" tiitrites nägin sõna metereoloogia. Et nad ka jaksavad. Sama bande väitis ju ka, et Veerpalu võitis kuld medali. Teisest kyljest - võib-olla on neil kõigil hea syda.

Täna Te näete haruldast hetke: polaarkaru kiidab teletõlkijat. Aga see, kes "Nõiarelva" ymber paneb, väärib kiitust. Siis aga vaatasin telekava ja muutusin kurvaks tagasi: Yle 1 näitab õhtul Takeshi Kitano filmi. Ma olen selle kivinäoga vanamehe puhul lähedal seisundile, mida võib fännimiseks nimetada. "Hana-bi" väänas mu väikseks nutsakaks kokku ja jättis paariks tunniks niimoodi kägarasse. Ma vaatasin umbes 30 reklaamipausiga ja vene keeles "Battle Royale'i", kus vana Beat mängib hullunud õpetajat ja terve kari ilusaid jaapani koolilapsi yksteist igal võimalikul viisil maha notib. (Kui mul teine pensionisammas makstud saab, hakkan ma jaapani keelt ja bambusflöödi mängu õppima, ausõna).

New Mexico osariigi parlament (kui ma nyyd midagi teaks USA seadusandlikust systeemist...) otsustas veebruari teise pyhapäeva kuulutada maavälise kultuuri päevaks. Sest vaadake, alates Roswelli intsidendist on tulnukad teinud palju selle heaks, et me sellest osariigist üldse teadlikud oleme. Well, näen siin Eesti maine kujundajate jaoks mõtteainet.

Aga õhus on tunda kevadet, nagu armastas septembris öelda ylikoolikaaslane K. Ja tänaval kakerdas esimene lapsuke rulluiskudega, kuigi veesuusad oleks mõnevõrra asjakohasemad olnud.

Täna hommikul ärkasin lambist. St lamp kukkus pähe. Ei saa öelda, et oleksin seeläbi nyyd valgustatum.